AS Eesti Viljasalve kujunemise ajaloolised aspektid
AS Eesti Viljasalve (asutatud 1998.a.) ja tema eelkäijatena aastatel 1937- 1940.a. ja 1992- 1998 .a tegutsenud Riigi Viljasalvede ülesandeks on olnud riikliku teravilja kokkuostu ja teravilja riiklike reservide hoidmise korraldamine Eesti Vabariigis seadustes ette nähtud korras.
12.juulil 1930 a. pandi alus riiklikule teraviljaturu korraldusele Teraviljakaitse seaduse kehtestamisega mille alusel kehtestati, et rukki ja rukkijahu sissevedu on riigi ainuõigus, samuti anti seadusega Vabariigi Valitsusele õigus korraldada samal põhimõttel nisu ja nisusaaduste sissevedu. Teraviljakaitseseaduse alusel hakkas riik kodumaal toodetud rukki kokkuostmist ja selle ladustamise korraldamist.
20. septembril 1934 a. kehtestatakse Riigivanema dekreediga Teraviljaturu korraldamise operatsioonifondi seadus. Majandusministri määrustega kehtestati teraviljaturu korraldamisel operatsioonifondi valitsemise, kasutamise ja arvepidamise täpsem kord.
25.augustil 1937 a. kehtestati Riigivanema dekreediga Riigi Viljasalve seadus, millega nähti ette Riigi Viljsalve ülesanded, kohused ja õigused, kapitalid, juhtimise ja arvepidamise korraldamine.
Riigi Viljasalve ülesandeks oli :
1) vilja ja viljasaaduste ost ja müük, samuti ümbertöötlemine;
2) rahva toitlustamiseks vajalike teravilja tagavarade pidamine Vabariigi Valitsuse poolt määratud kogustes ja tingimustel, samuti nende tagavarade aegajaline värskendamine;
3) loomasöötade valmistamine, ost ja müük;
4) seemnevilja müük
Riigi Viljasalvele anti üle Teraviljaturu Korraldamise Operatsioonifondi varad ja kapitalid, õigused ja kohustused ning asjaajmine.
21. augustil 1940 a. pärast juuni pööret Riigi Viljasalve tegevus lõpetati ning tema ülesanded ja kohustused anti üle Põllumajandussaaduste Kokkuostu Komitee teravilja osakonnale.
Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel reorganiseeriti ENSV Teraviljasaaduste ministeerimi baasil Eesti Teraviljaamet ja see omakorda likvideeriti, kui Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega 31. detsembrist 1991.a. otsustati moodustada Riigiettevõte ” Riigi Viljasalv”
16. märtsil 1992 a. põllumajandusministri poolt kinnitatud põhikirja järgi oli Riigi Viljasalve eesmärgiks riigi teravilja poliitika ja strateegia ellurakendamine oma tegutsemiala ettevõtete kaudu, et tagada teravilja ja terasviljasaaduste vajalike ressurside, riiklike varude loomine, säilitamne, ratsionaalne kasutamine ning soodustada teravilja ja teraviljasaaduste tootmist ja kaubastamist.
Riigi Viljasalve tegutsemise alas olid kuni erastamiseni järgmised ettevõtted: Haapsalu Viljasalv, Tallinna Viljasalv, Tartu Viljasalv, Rakvere Viljasalv, Rapla Viljasalv, Viljandi Viljasalv; AS “Keila Terko”, AS “Tamsalu Terko”, AS “Valga Terko”, AS “Viljar”, AS “Estera’’, AS “Terrak”; AS ”Mer”, Jõusöödatööstuse Uurimiskeskus.
1998 a. alates tegutses RE ”Eesti Viljasalv” asemel AS Eesti Viljasalv
1998 a. asutati ühistu Tartu Viljasalve poolt AS Jõgeva Viljahoidla Jõgeval asunud teravilja vastuvõtu punkti varade baasil. Samal aastal AS Jõgeva Viljahoidla aktsiad müüdi. Uutel omanikel ei õnnestunud äri ja üsna peatselt ettevõte pankrotistus. Võlgade tasaarvlemiseks võttis AS Eesti Viljasalv AS Jõgeva Viljahoidla varad üle.
2006 a. müüs riik AS Eesti Viljasalve aktsiad kuna ei leidnud vajadust pidada antud äriühingut riigi omandina.