Esileht

Meist

Eesti Viljasalvest on saanud tänaseks perefirma, kes tegeleb söötade, teraviljade, õliseemnete ja biokütuste ostu-müügi ja transiidiga. Kümne aastaga on ettevõtte käive kasvanud 5 miljonilt 120 miljoni euroni ja kauba hulk 20 tuhandelt tonnilt ca. 600 tuhandeni. Hanke turgudeks on Vene Föderatsioon ja Kasahstan ning realisatsioon toimub stabiilselt 14 erinevas euroopa riigis kuhu kaup saadetakse 150 laevaga aastast Läänemere, Aasovi ja Musta mere sadamatest.

Peamisteks müügiartikliteks on päevalilleshrott, päevalillekook, rapsikook, linakook, linaseeme, erinevad teraviljad ja biokütusena päevalille koore graanulid.

Missioon

Pakume oma klientidele usaldusväärseimat vahendusteenust loomasööda toorainete, teravilja ja muude põllumajandussaaduste ostuks, alati parima turuhinnaga.

Visioon

Soovime alati olla kõige usaldusväärsem partner söödatoorainete ja teraviljakaubanduses. Meie lubadus maksab!

Ajalugu

AS Eesti Viljasalv loodi 1998 aastal riigiettevõtte Riigi Viljasalv baasil, mis tegutses aastatel 1937-1940 ja 1992-1998. Riigi Viljasalvede ülesandeks on olnud riiklik teravilja kokkuost ja reservide hoidmine vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele.

Olulised daatumid:

12. juuli 1930

12. juulil 1930 pandi alus riiklikule teraviljaturu korraldusele Teraviljakaitse seaduse kehtestami-sega. Seadusest tulenevalt muutus rukki ja rukkijahu sissevedu riigi ainuõiguseks, samuti anti seadusega valitsusele õigus korraldada samal põhimõttel nisu ja nisusaaduste sissevedu. Teraviljakaitseseaduse alusel hakkas riik korraldama kodumaal toodetud rukki kokkuostmist ja selle ladustamist.

20. september 1934

25. august 1937

25.augustil 1937 kehtestati riigivanema dekreediga Riigi Viljasalve seadus, millega nähti ette Riigi Viljsalve ülesanded, kohused ja õigused, kapitalid, juhtimise ja arvepidamise korraldamine.

Riigi Viljasalve ülesanded:
1) Vilja ja viljasaaduste ost ja müük, samuti ümbertöötlemine.
2) Rahva toitlustamiseks vajalike teravilja tagavarade pidamine valitsuse poolt määratud kogustes ja tingimustel, samuti nende tagavarade perioodiline värskendamine.
3) Loomasöötade valmistamine, ost ja müük.
4) Seemnevilja müük.

Riigi Viljasalvele anti üle Teraviljaturu Korraldamise Operatsioonifondi varad ja kapitalid, õigused ja kohustused ning asjaajmine.

21. august 1940

21. augustil 1940, pärast juunipööret Riigi Viljasalve tegevus lõpetati ning selle ülesanded ja kohustused anti üle Põllumajandussaaduste Kokkuostu Komitee teravilja osakonnale.
Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel reorganiseeriti ENSV Teraviljasaaduste ministeerimi baasil Eesti Teraviljaamet ja see omakorda likvideeriti, kui Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega 31. detsembrist 1991.a. otsustati moodustada riigiettevõte ” Riigi Viljasalv”

16. märts 1992

16. märtsil 1992. aastal põllumajandusministri poolt kinnitatud põhikirja järgi oli Riigi Viljasalve eesmärgiks riigi teraviljapoliitika ja strateegia ellurakendamine oma tegutsemisala ettevõtete kaudu, et tagada teravilja ja terasviljasaaduste vajalike riiklike varude loomine, säilitamine ja ratsionaalne kasutamine. Samuti oli eesmärgiks soodustada teravilja ja teraviljasaaduste tootmist ning müüki.
Riigi Viljasalve tegutsemisalas olid kuni erastamiseni järgmised ettevõtted: Haapsalu Viljasalv, Tallinna Viljasalv, Tartu Viljasalv, Rakvere Viljasalv, Rapla Viljasalv, Viljandi Viljasalv; AS “Keila Terko”, AS “Tamsalu Terko”, AS “Valga Terko”, AS “Viljar”, AS “Estera’’, AS “Terrak”; AS ”Mer” ja Jõusöödatööstuse Uurimiskeskus.

Aasta 1998

Alates 1998. aastast tegutses RE ”Eesti Viljasalv” asemel AS Eesti Viljasalv, samal aastal asutati ühistu Tartu Viljasalve poolt AS Jõgeva Viljahoidla. Ettevõte loodi Jõgeval asunud teravilja vastu-võtupunkti varade baasil ning samal aastal AS Jõgeva Viljahoidla aktsiad müüdi. Uutel omanikel äri ei õnnestunud ning üsna pea ettevõte pankrotistus. Võlgade tasaarvlemiseks võttis AS Eesti Viljasalv AS Jõgeva Viljahoidla varad üle.

Meist

Missioon

Visioon

Ajalugu

Sertifikaadid

GMP+ sertifikaat

ISCC sertifikaat